Leave a comment

Herscheli teleskoop

ESA (Image by AOES Medialab); background: Hubble Space Telescope, NASA/ ESA/ STScIHerscheli teleskoop on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) üks suurimatest projektidest, mis uurib universumi ajaloo esimesel kolmandikul eksisteerinud galaktikaid ja nende tsentrisse koondunud tähekobaraid ning varasemate sarnaste missioonide käigus järele jäänud lünki. Seejuures võimaldab mikrolainepikkuse uurimine vaadelda galaktikates hõljuvat tolmu, mis veel ootab tähtedeks koondumist. Lisaks vaadeldakse tähtede loomisprotsesse, et mõista, millised keemilised protsessid tähe loomisel toimuvad.

Tähed moodustuvad, kui gaasipilv hakkab koonduma ning keskel järjest tihedamaks ja kuumemaks muutuma. Tähe algfaasis, mil täht pole veel “sündinud” hõljub ümber tema tuuma hästi palju veel koondumata gaasi, mis on aga väga külm ja varjab peaaegu täielikult tähe poolt eraldatava kiirguse. Tähe kiirgus neeldub teda ümbritsevas gaasis ja tolmus, mis annab enda suurenenud energia edasi mikrolainepikkusel ning just seda kiirgust ongi Herschel disainitud vaatlema.

Väikesed lainepikkused võimaldavad vaadelda ka universumi külmemaid kehasid, nagu näiteks planeedid, asteroidid, teiste päikeste ümber olevaid tolmurõngaid ja pruune kääbuseid, nii et tööd Herschelile jätkub.

Oma nime on 1,1 miljardit eurot maksev kosmoseteleskoop saanud infrapunakiirguse avastaja William Herscheli järgi. 19. sajandil elanud Herschel avastas infrapunakiirguse Päikest uurides. Tal oli au olla ka meie päikesesüsteemi seitsmenda planeedi, Uraani, avastaja.

60-670 mikromeetrise lainepikkuse vaatlemiseks on vaja väga suurt teleskoopi ning väga madalaid temperatuure. Herscheli 3,5 meetrise diameetriga peapeegel on suurim kosmosesse lennutatud teleskoop. Herscheli detektorid peavad üliväikese (mõnekümne mikroniliste lainepikkuste) tundmiseks olema nii külmad kui vähegi võimalik. Päikese kuumuse eest kaitseb detektoreid päikesevari, kuid sellest ei piisa. Isegi avakosmose enda temperatuur on liiga kõrge ning seetõttu on Herscheli pardal 2300 liitrit vedelat heeliumi, mis jahutavad teleskoobi instrumendid vähem kui -271 kraadini (absoluutne null on 273°C)

Herschel asub teises Lagrangiani (L2) punktis, umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast. Kui Herschelilt Päikese poole vaadata, jääb Maa täpselt tee peale. L2 on Herschelile hea koht, sest seal püsib ta Maa ja, mis veelgi olulisem, Päikese suhtes kogu aeg samal positsioonil (Päikese ja Maa gravitatsioonijõud nullivad tsentrifugaaljõu). See võimaldab aparaati paremini Päikese kuuma kiirguse eest varjata.

Herscheli kosmoseteleskoop tõusis Maalt õhku 2009. aasta kevadel. Detektorite jahutamiseks mõeldud heeliumi peaks prognooside kohaselt jätkuma natuke enam kui kolmeks aastaks ning 2012 lõpus või 2013. aasta alguses saab heelium tankidest lihtsalt otsa, teleskoop soojeneb üles ja lõpetab töötamise. Kuigi Herscheli enda eluiga pole just kõige pikem, on teadlastel vähemalt järgmised kümme aastat sealt saadud info analüüsimisega kindlasti sisustatud.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: